Mukhuhlwana wa Zika

Kusuka e Wikipedia
Mukhuhlwana wa Zika
ICD/CIM-10U06.9, code change from 21 December 2015 U06.9, code change from 21 December 2015
ICD/CIM-9066.3 066.3
DiseasesDB36480
MedlinePlus007666
MeSHD000071243

Mukhuhlwana wa Zika (lowu tivekaka kambe tanihi vuvabyi bya xitsongwatsongwana xa Zika i vuvabyi lebyi vangiwaka hixitsongwatsongwana xa Zika.[1] Timhangu to tala a ti na swikombiso, kambe loko byi ri kona hi xitalo byi ringana na ku fana na mukhuhlwana wa dengue.[1][2]Swikombiso swi nga katsa mukhuhlwana, mahlo yo tshuka, swivavi swa mahlangano, ku pandza hi nhloko, na swirhumbarhumbana swa makhulophaphula.[1][3][4] Swikombiso swi nga va kona ehansi ka kombo wa masiku.[3] A ku vikiwangi mafu lawa ya vangiweke hi nkarhi wo sungula wa ntlulelo.[2] Ntluleto wu hlanganisiwa na Sidirome ya Guillain–Barré (GBS).[2]

Mukkhuhlwana wa Zika  wu hangalasiwa ngopfungopfu hi ku lumiwa hi tinsuna ta muxaka wa Ayedesi.[3] nakambe byi nga  hangalasiwa hi timhaka ta masungu kusuka eka wanuna ku ya eka murhandziwa wa yena na ku va na vuswikoti byo hangalasiwa hi ku hundzisela tingati eka vanhu van'wana.[5][3] Ntluleto eka vamanana lava yimeke nakambe ku nga tluleta na ricece na ku hlanganela na ku onhakeriwa hi vuyimani na xihlokwana.[1][6]  Mfembo wo kambela ngati, mitsakamiso, kumbe marhi ku kambela vukona bya xitsongwatsongwana xa Zika RNa loko munhu a vabya.[1][3]

Ku sivela ku katsa ku hunguta ku lumiwa hi vusuna eka tindhawu leti vuvabyi byi nga kona na ku tirhisa hi fanelo tikhondomu.[3][5] Matshalatshala yo sivela ku lumiwa ya katsa ku tirhisa swilwisani na switsongwatsongwani, ku pfala miri wa wena hi swiambalo, tinete ta tinsuna, na ku susa mati lawa ya yimeke laha tinsuna titswalaka kona.[1] A ku na ntlhavelo lowu tirhisiwaka.[3] Vatirhi va swa rihanyu va bumabumela leswaku vamanana eka tindhawu leti khumbekaka hi 2015–16 Ntungu wa Zika va fanele ku anakanya ku herisa vuyimani bya vona na ku nga yi eka tindhawu teleto.[3][7] Hambi leswi ku nga riki na vutshunguri lebyi kongomeke , pharasetamoli (acetaminophen) yi nga pfuna hi swikombiso.[3] Ku amukeriwa exibendhele a swi na nkoka.[2]

Xitsongwatsongwana lexi vangeke vuvabyi xi kumiwe rosungula hi 1947.[8] Matsalwa yo sungula ya ntungu exikarhi ka vanhu ya vile kona hi 2007 e Federated States of Micronesia.[3] Template:Kusukela hi, vuvabyi a byi ri kona eka makumemambirhi ya swifundza swa Amerika.[3] Byi tiveka na ku va kona eAfrika, Asia, na le Pacific.[1] Hikokwalaho ka ntungu lowu sunguleke eBrazil hi 2015, Nhlangano wa Rihanyu wa Misava wu tivise ximfumo leswakukhombo ra Rihanyu ra swa Vaaki ra vilerisa misava hinkwayo hi Nyenyanyani 2016.[9]

Ku yelanisa[Lulamisa | edit source]

  1. 1.0 1.1 1.2 1.3 1.4 1.5 1.6 "Zika virus". World Health Organization. January 2016. Retrieved 3 February 2016. 
  2. 2.0 2.1 2.2 2.3 "Factsheet for health professionals". Zika virus infection. European Centre for Disease Prevention and Control. Retrieved 22 December 2015. 
  3. 3.00 3.01 3.02 3.03 3.04 3.05 3.06 3.07 3.08 3.09 3.10 Chen, Lin H.; Hamer, Davidson H. (2016). "Zika Virus: Rapid Spread in the Western Hemisphere". Annals of Internal Medicine. ISSN 0003-4819. doi:10.7326/M16-0150. Archived from the original on 2016-02-03. Retrieved 2016-06-16. 
  4. Musso, D.; Nilles, E.J.; Cao-Lormeau, V.-M. (2014). "Rapid spread of emerging Zika virus in the Pacific area". Clinical Microbiology and Infection 20 (10): O595–6. PMID 24909208. doi:10.1111/1469-0691.12707. 
  5. 5.0 5.1 Oster, Alexandra M.; Russell, Kate; Stryker, Jo Ellen; Friedman, Allison; Kachur, Rachel E.; Petersen, Emily E.; Jamieson, Denise J.; Cohn, Amanda C. et al. (1 April 2016). "Update: Interim Guidance for Prevention of Sexual Transmission of Zika Virus — United States, 2016". MMWR. Morbidity and Mortality Weekly Report 65 (12): 323–325. PMID 27032078. doi:10.15585/mmwr.mm6512e3. 
  6. Chan, Jasper F.W.; Choi, Garnet K.Y.; Yip, Cyril C.Y. et al. (2016). "Zika fever and congenital Zika syndrome: An unexpected emerging arboviral disease". Journal of Infection. ISSN 0163-4453. PMID 26940504. doi:10.1016/j.jinf.2016.02.011. 
  7. "Brazil warns against pregnancy due to spreading virus". CNN. 24 December 2015. Retrieved 24 December 2015. 
  8. Olson, Ken E.; Haddow, Andrew D.; Schuh, Amy J. et al. (2012). "Genetic Characterization of Zika Virus Strains: Geographic Expansion of the Asian Lineage". PLoS Neglected Tropical Diseases 6 (2): e1477. ISSN 1935-2735. PMC 3289602. PMID 22389730. doi:10.1371/journal.pntd.0001477. 
  9. "WHO Director-General summarizes the outcome of the Emergency Committee regarding clusters of microcephaly and Guillain-Barré syndrome". Media Centre. World Health Organization. 1 February 2016. Retrieved 3 February 2016.