Ntungu wa Khorona ya 2019

Kusuka e Wikipedia


Ku hangalaka ka ntungu wa khorona ya 2019 (COVID-19), kuya hi ntsengo wa va aka tiko.
   10,000 na kutlula
   1,000–9,999
   100–999
   10–99
   1–9

Ntungu wa Khorona ya 2019, lowu thlelaka wu tiviwaka hi ra Ntungu wa xitsongwatsongwana xa khorona, i tnungu lowu endlekaka wa Vuvabyi bya Khorona bya 2019 (COVID‑19), lebyi vangiwaka hi xitsongwatsongwana le xi hlaselaka swirho swo hefemula xa khorona ya muxaka wa vumbirhi (SARS‑CoV‑2).[1] Ntungu lowu wu tsumburiwe ro sungula e dorobheni ra Wuhan, e Chayina, hi N'wendzamhala wa n'wexemo 2019.[2] Nhlangano wa matiko wa swarihanyo (WHO) wu tivise vuvabyi lebyi tani hi mhangu ya xihantla ya misava hi 30 Sunguti 2020, naswona wuthlela wu tivisa ntungu hi 11 Nyenyankulu 2020. kusukela hi 26 Mudyaxihi 2020 timhangu to tlula 5.49 wa timilliyoni ti vikiwile hi matiko ya188, kuhlanganisa na ntsengo wo hundza 345,000 wa vanhu lava dlaweke hi vuvabyi lebyi. Hambiswiritano, ntsengo wa lava hanyeke endzhaku ko khomiwa hi vuvavbyi lebyi wu le henhla ka 2.22 wa timilliyoni. As of 26 May 2020.[5]

Ntungu lowu wu kavanyete mahanyele na vubindzuri emisaveni hinkwayo,[3] ku hlanganisa na ku hohloka ka swiyimiso swa timakete na ku xaviselana emisaveni.[4] Wu vange ku thleriseriwa endzhaku kumbe ku yimisiwa ka minthlangu, vukhongeri, tipolotiki na minkhuvo ya ndzhavuko,[5] ku kayivela ka swixavisiwa na tinhundzu hikwalaho ko xava hi richuho,[6][7] ku katsa na ku hunguteka ka mimusi leyi thyakisaka moya.[8][9] Swikolo, tiyunivhesithi, na makholichi swi pfariwile a matikweni yo tala ya misava laya ringanaka 177, naswona swi khumbe kwalomu ka 98.6 wa tiphesente ta machudeni.[10] Mahungu-vun'wa hi ta xitsongatsongwana lexi ma hangalake na misava swonghasi,[11] naswona ku ve na timhangu ta xihlawuhlawu na ku hlaseriwa ka valuveri va vachayina kumbe la va sukaka e matikweni lawa ma ngana swiviko swo tala swa vuvabyi lebyi. Kuthlele ku vikiwa timhangu leti e tikweni ra Chayina hi roxe, laha ku hlaseriweke valuveri lava va hehliweke hi ku tisa vuvabyi e tikweni.[12][13][14]

Mintshaho[Lulamisa | edit source]

  1. "Naming the coronavirus disease (COVID-19) and the virus that causes it". World Health Organization (WHO). 
  2. "Clinical features of patients infected with 2019 novel coronavirus in Wuhan, China". Lancet 395 (10223): 497–506. February 2020. 
  3. "Here Comes the Coronavirus Pandemic: Now, after many fire drills, the world may be facing a real fire". Editorial. The New York Times. 29 February 2020. Retrieved 1 March 2020. 
  4. "The Great Lockdown: Worst Economic Downturn Since the Great Depression". IMF Blog. Retrieved 23 April 2020. 
  5. "A List of What's Been Canceled Because of the Coronavirus". The New York Times. 1 April 2020. Retrieved 11 April 2020. 
  6. Scipioni, Jade (18 March 2020). "Why there will soon be tons of toilet paper, and what food may be scarce, according to supply chain experts". CNBC. Retrieved 19 March 2020. 
  7. "The Coronavirus Outbreak Could Disrupt the U.S. Drug Supply". Council on Foreign Relations. Retrieved 19 March 2020. 
  8. Watts, Jonathan; Kommenda, Niko (23 March 2020). "Coronavirus pandemic leading to huge drop in air pollution". The Guardian. ISSN 0261-3077. Retrieved 8 April 2020. 
  9. "Analysis: Coronavirus temporarily reduced China's CO2 emissions by a quarter". Carbon Brief. 19 February 2020. Retrieved 8 April 2020. 
  10. "COVID-19 Educational Disruption and Response". UNESCO. 4 March 2020. Retrieved 28 March 2020. 
  11. Clamp, Rachel (5 March 2020). "Coronavirus and the Black Death: spread of misinformation and xenophobia shows we haven't learned from our past". The Conversation. Retrieved 14 March 2020. 
  12. Sui, Celine. "China's Racism Is Wrecking Its Success in Africa". 
  13. Tavernise, Sabrina; Oppel Jr, Richard A. (23 March 2020). "Spit On, Yelled At, Attacked: Chinese-Americans Fear for Their Safety". The New York Times. Retrieved 23 March 2020. 
  14. Kuo, Lily; Davidson, Helen (29 March 2020). "'They see my blue eyes then jump back'—China sees a new wave of xenophobia". The Guardian. 

Mintila ya le handle[Lulamisa | edit source]

Tindzawulo ta swrihanyo[Lulamisa | edit source]

Swiviko na vulavisisi[Lulamisa | edit source]

Mahungu ya swarihanyo[Lulamisa | edit source]