Vuxa-dyambu bya le xikarhi

Kusuka e Wikipedia

Vuxa-dyambu bya le xikarhi

Mepe wa misava lowu kombaka tiko-nkulu ra Amerikha ya le n'walungu

Ntsengo wa vanhu 371 miliyoni
Matiko
Tindzimi Tindzimi ta Amerikha ya le N'walungu na tinwana

Vuxa-dyambu bya le xikarhi[note 1] i ndzhawu leyi ngexikarhi ka matiko-nkulu naswona yinga evupela dyambu bya Axiya na Gibhita. Rito Vuxa-dyambu bya le xikarhi, risungule ku tirhisiwa ngopfu hi lembe xidzana ra vu 20.

Va-Arabhi, VuThaki, VaPeresiya, VaKhudi na VaAzeri hitona tinxaka ra vanhu lava teleke exifundzeni lexi xamisava.[1] Mintlawa leyi tsongo ya tinxaka ta xifundza lexi yihlanganisa Vayuda, VaSiriya na Varami. Kasi ku thlela kukumeka vatirhi vavaluvelri votala endzhawini leyi.

Matimu ya Vuxa-dyambu bya le xikarhi, yithlelela eka nkarhi wa khale ngopfu.[2][3][4] Vukhongeri byo hlaya, byi simekiwe kusuka eka ndzawu leyi ya misava, kuhlaganisa Vuyuda, Vukreste, na Vusurumani.

Ntshamelo maxele ya ndzhawu leyi ya hisa ngopfu nothlela yiva mananga, naswona yipfumala milambu yo tala, kova yona milambu ya Nile a Gibhita, Thayigrisi na Yufrata, e Mesopotamiya laha misava yakona yifuweke ngopfu.

Matiko yotala lawa mnge kusuhi na lwandle ya Indiya, mativiwa ngopfu hikuva na Oyili yimbisi, leswi fuwiseke tihosi ta matiko yakona.

Tinoti[Lulamisa | edit source]

  1. Template:Lang-ar, Ash-Sharq al-Awsaṭ; Template:Lang-hy, Miǰin Arevelk’; Template:Lang-az; Central Kurdish: ڕۆژھەڵاتی ناوین, Rojhelatî Nawîn; Template:Lang-fr; Template:Lang-ka, Axlo Aɣmosavleti; Template:Lang-el, Mési Anatolí; Template:Lang-he, Ha'Mizrah Ha'Tihon; Template:Lang-kmr; Template:Lang-fa, Xāvar-Miāne; Template:Lang-so; Template:Lang-tr; Template:Lang-ur, Maśriq Vosta

Mintshaho[Lulamisa | edit source]

  1. Ethnic Groups of Africa and the Middle East: An Encyclopedia. Retrieved 26 May 2014. 
  2. Cairo, Michael F. The Gulf: The Bush Presidencies and the Middle East University Press of Kentucky, 2012 ISBN 978-0813136721 p xi.
  3. Government Printing Office.
  4. Kahana, Ephraim.