Vuhindu

Kusuka e Wikipedia
Mfungo wa vukhongeri bya Vuhindu
Xifaniso xa xikwembu Shiva.

Vuhindu i vukhongeri, kumbe ndlela ya vutomi, leyi landzeleriwaka etikweni-nkulu ra Indiya. Vuhindi byi vuriwa vukhongeri bya khale kutlula hinkwabyo emisaveni,[1][2] naswona vadyondzeki van'wana va byi vula Sanātana Dharma, "Ndzhavuko wa hilaha kunga heriki," kumbe "Ndlela ya hilaha kunga heriki," kumbe hala ka matimu ya vanhu. Van'wana vadyondzeki va vona vuhindu byiri mfanganyo wa mindzhavuko yo hambana hambana ya xi Indiya, leyi ngana timintsu leti rharhanganeke.

Hambileswi vuhindi byi ngana tifilosofi to hambana hambana, byi hlanganisiwa hi tindlela to fana, minkhuvo yo fana, ntivo tinyeleti, mapfumba yo ya eka tindhawu to kwetsima. Matsalwa ya vuhindu mahleriwe hi Shruti ("Lama twiwaka") na Smriti ("Lama tsundzukiwaka"). Matsalwa lawa ma hlahluva Vukhongeri, Filosofi, Switori swa khale, vutiolori, ku encisa na ku aka titempele ta vukhongeri. Matsalwa lama kulu mahlanganisa Vedas na Upanishads, Bhagavad Gita, na Agamas.[3] Swihlovo swa vulawuri na mintiyiso ya laha kunga heriki, matlanga xiyenge lexi hlawulekeke, hambileswi kungana ndzavuko lowu tiyeke wo kanetana na vulawuri, leswaku va entisa kutwisisa mintiyiso no dnlandlamuxa ndzhavuko.

Tidyondzo-nkulu eka vupfumeri bya vuhindu byi hlanganisa ma Puruṣārthas ya mune, minkutlunya ya vutomi, kunga Dharma (Matikhomele/Vutihlamuleri), Artha (Kuhumelela/Ntirho), Kama (Kunavela/Kunyanyuka) na Moksha (Ku kutsula/Ntshuxeko/Kuponisiwa);[4] karma (Swiendlo, xikongomelo na mbuyelo), samsara (Ndzendzeleko wa ku tswariwa nakambe), na Yoga (Tindlela kumbe maendlelo yo kuma moksha). minkhuvo ya vuhindi yi hlanganisa puja (vugandzeri) na swivulavuleri, kuehleketisisa, mindzhavuko ya muti yo kurisa vana, minkhuvo ya lembe, na mapfumba yo hambana hambana. Vahindu van'wana va sukela vutomi bya vona na swilo swavona, leswku va sungula eka Sannyasa (vugandzeri bya ximunhu) bya vutomi bya vona hinkwabyo leswaku va kuma Moksha. Vuhindu byi lava vutihlamuleri bya hilaha kunga heriki, kufana na kuvulavula ntiyiso, kunga vavisi swilo leswi hanyaka (ahimsa), kulehisa mbilu, kutikhoma, na ntwela vusiwana eka vanhu van'wana.

Vuhindu ivukhongeri bya vunharhu hi vukulu emisaveni, naswona byina kwalomu ka biliyoni ya valandzeri lava tiviwaka hi vahindi.[5][6] Vahindi va tata nhlayo ya va aka tiko va le matikweni ya Indiya, Nepal, Morixiyasi na xihlala xa Bali e Indonexiya.[7]

Mintshaho[Lulamisa | edit source]

  1. Kurien, Prema (2006). "Multiculturalism and American Religion: The Case of Hindu Indian Americans". Social Forces (Johns Hopkins University Press) 85 (2): 723–741. doi:10.1353/sof.2007.0015. 
  2. FL Bakker (1997). "Balinese Hinduism and the Indonesian State: Recent Developments". Bijdragen tot de Taal-, Land- en Volkenkunde (Brill). Deel 153, 1ste Afl.: 15–41. JSTOR 27864809. 
  3. Klostermaier, Klaus (2007). A Survey of Hinduism (3rd ed.). State University of New York Press. pp. 46–52, 76–77. ISBN 978-0791470824. 
  4. Bilimoria et al., ed. (2007). Indian Ethics: Classical Traditions and Contemporary Challenges. p. 103. 
  5. "The Global Religious Landscape - Hinduism". A Report on the Size and Distribution of the World's Major Religious Groups as of 2010. Pew Research Foundation. Retrieved 31 March 2013. 
  6. "Christianity 2015: Religious Diversity and Personal Contact". gordonconwell.edu. January 2015. Archived from the original on 2017-05-25. Retrieved 2015-05-29. 
  7. "Hindus". Pew Research Center's Religion & Public Life Project. 18 December 2012. Retrieved 14 February 2015.