Sayensi

Kusuka e Wikipedia
Xifaniso lexi cincacincaka xa ndlela matiko-nkulu ma hambaneke hawona kufikela eka nkarhi wasweswi
Marie Curie i munhu wosugula ku kuma masagwati mambirhi ya Nobel, Fiziksi hi 1903 na Khemistri hi 1911[1]

Sayensi indlela yotumbuluxa, kuaka no hlela vutivi byi andlaleka hindlela yo hlamusela no vhumba hi ta mbangu.[nb 1][2]

Sayensi yihambanisiwa hi swiphemeu leswilandzelaka, Sayensi yantumbuluko leyi nga dyondzo hi ta misava leyivonakaka, Sayensi ya mahanyele ya vanhu leyi  dyondzo ya vanhu na switshungu, naswona kuva na Sayensi yaximfumo yo fana na Dyondzo-Tinhlayo.

Alhazen hi yena loyi a simekeke ndlela ya kambisisa swilo ya sayensi ematikweni ya vuxa-vukarhi.[3][4][5] 

Matimu[Lulamisa | edit source]

Sayensi hikuya himongo wayona wo sungula akuri vito leri aritirhisiwa kuhlamusela vutivi byo karhi, kuhambana na dlela yokuma vutivi brokarhi. Hikukongoma imuhlovo wavutivi lebyi vaakatiko vakotaka to hlumausela no avelana hibyona. Hixikombiso, vutivi himatirhele ya swilo swantumbuluko byihlengeletiwe khale matimu yangase tsariwa etibukwini nswona byi tise tindlela to hleketa loku rharhanganeke. Leswi switikomba ekutumbuluxiweni ka tikhalendara leti rharhanganeke, tindlela to sweka swimilana leswingana vuxungu leswaku swudyeka, na ku aka miako yo leha kufana na tiphiramidi.

Ndlela ya endla Sayensi[Lulamisa | edit source]

Ndlela yo endla sayensi iku lava ku hlamusela swiendlakalo swantumbuluko hi kuengeta engeta.[nb 2] kuvhumba vhumba indlela yin'wana ya sayensi yo hlanganiso switandzaku eka swivangelo.

loko vuvhumbi byi hambana naswutandzaku, bya thsikiwa ivikuvhumbiwa ndlela yinwana.[29] Kambe loko vutivi byikota kuvhumba switandhzaku naswona vumbhoni byikhomeka, vutivi byebyo bya engeteriwa eka swiyenge swa Sayensi leyi amukeriweke.[30]

Dyondzo-Tinhlayo na Sayensi[Lulamisa | edit source]

Dyondzo-Tinhlayo iyankoka ngopfu eka Sayensi. Dyondzo-Tinlhayo yifana na ririmi leri kotaka kuhlamusela Sayensi. Kuxopaxopa naku hlengeleta mimpimo kuhlanganisa na ku vhumba switandzaku swa Vutivi bya Sayensi hakanyingi swilava kutirhisiwa ka dyondzo-tinhlayo.

Vavasati eka tidyondzo ta Sayensi[Lulamisa | edit source]

Sayensi hakanyingi yitale ku dyondziwa notirhisiwa hi vaxinuna kambe ahinkarhi hinkwawo.[nb 3] Vavasati khale nakhaleni avatshamele ku langutana na xihlawuhlawu e mintirweni nale tidyondzweni ta Sayensi.[nb 4][6]

Tinoti hi Sayensi[Lulamisa | edit source]

  1. "... modern science is a discovery as well as an invention.
  2. di Francia 1976, p. 13: "The amazing point is that for the first time since the discovery of mathematics, a method has been introduced, the results of which have an intersubjective value!"
  3. Women in science have included:
  4. Nina Byers,Contributions of 20th Century Women to Physics which provides details on 83 female physicists of the 20th century.

Swikombo na mintshaho[Lulamisa | edit source]

  1. "Nobel Prize Facts".
  2. Wilson, Edward (1999).
  3. Haq, Syed (2009).
  4. Sabra, A. I. (1989).
  5. "Archive copy". Archived from the original on 2014-10-01. Retrieved 2016-02-28. 
  6. Bonnie Spanier, From Molecules to Brains, Normal Science Supports Sexist Beliefs About Differences, The Gender and Science Reader ( New York: Routledge 2001)