Xikhigelo

Xikhigelo i nseketelo wa miri loko wu wisa leswaku wu chaveleleka, wu tshunguleka, kumbe xi khavisa. Mibedo yi tirhisiwa hi ku hambanahambana hi tinxaka to tala, ku katsa ni vanhu. Tinxaka tin’wana ta swikhigelo ti katsa swikhigelo swo lahlela, swikhigelo swa miri,swikhigelo swo khavisa ni swin’wana swo tala.[1]
Swikhigelo leswi pfunetaka ku etlela i xivumbeko xa swifunengelo leswi seketelaka nhloko na nhamu. Tinxaka tin’wana ta swikhigelo ti endleriwe ku seketela miri loko u etlela ehansi kumbe u tshamile. Nakambe ku ni swikhigelo leswi tekelaka enhlokweni xivumbeko xa miri wa munhu leswaku wu ta va ni nchavelelo lowu engetelekeke hi nkarhi wa vurhongo. Swikhigelo swo khavisa leswi tirhisiwaka eka mibedo, masofa kumbe switulu minkarhi yin’wana yi vuriwa ti cushion .
Eka nkarhi wunwe ndhavuko wa le vupela dyambu,swikhigelo swivumbiwa hi mvhilopho ya lapi ro vonaka kumbe leri nga na xivumbeko (leyi tivekaka tani hi pillowcase) leyingana kutatiwa ka swilo swo olova, hi ntolovelo xa synthetic naswona hi ntolovelo yi ringaniseriwile hi vukulu na xivumbeko. Swikhigelo hi matimu yi endliwe hi switirhisiwa swo hambanahambana swa ntumbuluko naswona mindhavuko yo tala yi ya emahlweni yi tirhisa swikhigelo leswi endliweke hi swilo swa ntumbuluko emisaveni.
Tibuku leti tirhisiweke
[Lulamisa | edit source]- ↑ Hediger, H (3 December 2016). "Sleep: Comparative Observations on Sleep [ Abridged ]". Proceedings of the Royal Society of Medicine (in English) 62 (2): 153–156. ISSN 0035-9157. doi:10.1177/003591576906200213.