Qedani Mahlangu

Kusuka e Wikipedia

Qedani Mahlangu
Edit the value on Wikidata
Mahlangu hi lembe ra 2011
Vutomi
Ndzhawu yovelekiwa Bethal (en) Translate Edit the value on Wikidata, Mudyaxihi 12, 1968 Edit the value on Wikidata (55 wa Malembe)
Tiko ra vutshami Afrika-Dzonga Edit the value on Wikidata
Education
Uleteriwe e University of the Western Cape (en) Translate
London School of Economics and Political Science (en) Translate
Williams College (en) Translate Edit the value on Wikidata
Tindzimi leti a a titiva, kutsala na kuvulavula Xinghezi
Southern Ndebele (en) Translate
Zulu (en) Translate Edit the value on Wikidata
Ntirho
Ntirho N'wa politiki Edit the value on Wikidata
Muthori Gauteng Executive Council (en) Translate  (Mudyaxihi 8, 2009 -  Nyenyenyani 1, 2017) Edit the value on Wikidata
Vupfumeri
Xirho xa nhlangano wa politiki African National Congress (en) Translate Edit the value on Wikidata

Qedani Dorothy Mahlangu (u velekiwe hi ti 12 Mudyaxihi 1968, eBethal, eMpumalanga[1]) na swona a a ri MEC ya Gauteng MEC ya ta Rihanyu na Nhluvuko wa Vanhu,[2] loyi a nga tshika kumbe ku chika eka xiyimo endzhaku ka loko ku humesiwe xiviko hi ombudsman wa ta rihanyu mayelana na xiyimo xa ku lova ka vavabyi lavo vabya hi nhloko va nhlayo ya 94[3][4] kasi xiviko lexi xi tlhele xi vuriwa manyala ya ta rihanyu Esidimeni hi Xinghezi ku The Life Healthcare Esidimeni Scandal.[5] Qedani u ve eka swiyimo swo hlayanyana eka mfumo wa Gauteng ku sukela hi lembe ra 2004, ku katsaku va eka xiyimo xa ku va MEC wa ta Rihanyu, laha a nga vekiwa eka xiyimo lexi exikarhi ka malembe ya 2009 - 2010[6] a tlhela a vuyiseriwa eka xiyimo lexi hi lembe ra 2014 ku fikela eka lembe ra 2017.[7]

Hambi leswi a nga tshika eka xiyimo xa ku va Xirho xa Komitinkulu na Xirho xa Palamende ya Xifundzha, Mahlangu wa ha tama a ri xirho xa Huvunkulu ya Provhinsi ya ANC eGauteng.[8]


Tavutomi byake[Lulamisa | edit source]

Vutomi bya le masungulweni na dyondzo[Lulamisa | edit source]

Qedani Mahlangu u velekiwe hi ti 12 ta Meyi hi 1968 eBethal, edorobeni ra purasi eMpumalanga, Afrika Dzonga.[1] Endzhaku ka ku heta dyondzo ya xikolo ya sekondari, u ve a khwalifaya tani hi Thiicara, na swona a ya emahlweni ku dyondzela diploma ya Advanced Diploma in Economics, eUniversity of the Western Cape. Ku ya emahlweni, u ve a endla na  khoso ya diploma ya le henhla ya post-graduate eLondon School of Economics na ku endla nongonoko wa economics program eWilliams College eMassachusetts, USA. U ve a nyikiwa digri ya Honours Degree in Economics yo huma eka University of the Western Cape.[2]

Swa Tipolitiki[Lulamisa | edit source]

Mahlangu u joyine nhlangano wa South African Youth Congress eka malembe ya va 1980, na swona endzhaku ka swona a tlhela a joyina ANC Youth League hi malembe ya va 1990. U ve a ya emahlweni no ya ehenhla hi swiyimo eka nhlangano wa ANC Youth League eka swiyimo swo hambana hambana, ku sukela eka marhavi ku fikela eka xiyimo xa tiko (national level). Vuxirho bya kwe eka ANC Youth League ku ya eka African National Congress hi xitalo, na swona a va Xirho xa Palamende ya tiko hi lembe ra 1998, a tirha tani hi muyimeri wa Gauteng a ri Mutshinyi (Whip) wa Gauteng eka National Council of Provinces. Endzhaku ka  nhlawulo wa 1999, u ve a hlawuriwa tani hi mutshamixitulu wa Select Committee on Finance eka National Council of Provinces, xiyimo lexi u ve ka xona ku fikela hi  2004.[9]

U ve na xiavo eka switrakchara swo hlaya swa ANC eka swiyimo swo hambana hambana, ku katsa ku xa xirho xa Komitinkulu ya Xifundzha ya  ANC e-Gauteng ku sukela hi lembe ra 2002. Ku sukela eka lembe ra 2003 ku fikela hi Epreli 2004 u ve a vekiwa eka xiyimo xa vakondleteri va nhlawulo eGauteng na le ka xiyimo xa tiko hinkwaro.[1][2][9]

Mahlangu u vekiwe eka ku va Constituency Contact ya le Kliptown na le Midvaal eka hofisi ya Khonsticuwensi ya ANC eka palamende ya xifundzha ku nga Gauteng Provincial Legislature.[10]

Vukorhokeri bya mfumo wa Xifundzha xa Gauteng[Lulamisa | edit source]

Vurhangeri eka ndzawulo ya mimfumo na tindhawu[Lulamisa | edit source]

Mahlangu u ve a langiwa ku va Xirho xa Khanselenkulu (Member of Executive Council) hi 2004 na ku va eka photfoliyo leyintshwa ya Mimfumo ya tindhawu ku fikela hi lembe ra 2009, laha a nga va mulanguteri na muangarheli wa vamasipala va tindhawu  eka provhinsi. Hi nkarhi wa yena wa ku va eka xiyimo lexi, u ve a sungula pfhumba ra  "Operation Consolidate" leri a ri ri na xikongomelo xa ku antswisa matirhelo ya swa timali ta tikhansele, endzhaku ka loko mukamberinkkulu wa swa timali ku nga  Auditor-General a kombise ku karhateka ka yena hi mafambiselo ya vamasipala. Mahlangu u ve aka endla xivitanelo eka vamasipala leswaku va tshika ku nyiketa vutirheli eka mindyawulo ya tiprovhinsi na ya tiko leyi yi nga haleleriku tirheyiti ya vutirheli, hi xikongomelo xa ku lawula mafambiselo ya swikelwetu eka xiyenge xa vamasipala.[11]

Mahlangu u kumeke a ri na xiavo lexi nga ri ku xinene eka ndzhavisiso wa forensiki lowu wu nga endliwa hi feme ya Pasco, leyi yi nga kuma leswaku switandi swimbirhi eMeyersdal Nature Estate swi xaviwe no xavisiwa hi mfumo wa tindhawu wa Gauteng. Hi ku landza ndzavisiso wa forensiki, ku xavisiwa no xava loku nga endliwa ku ve ka fambiselo leri nga ri ku nawini.[12] Mukhomixinara wa ku tshembeka (intergrity) wa phalamende ya Gauteng loyi ku nga, Jules Browde, u ve a komberiwa hi vandla ra Democratic Alliance ku endla ndzavisiso hiku xaviwa, na swona u kume leswo nxaviso lowu nga endliwa hi MEC a wu ri nawini.[13]

Vurhangeri eka ndzawulo ya Nhluvukiso wa Ikhonomi[Lulamisa | edit source]

Mahlangu u ve a vekiwa eka photfoliyo ya Nhluvukiso wa Ikhonomi tani hi Xirho xa Komitinkulu hi 2010 ehansi ka Premiyara (Holobyenkulu) wa Gauteng,  Nomvula Mokonyane. Hi lembe ra 2012, u rhangele ku sunguriwa ka Township Enterprise Hubs in eSebokeng; eSharpville; eKagiso; eKatlehong; eWinterveld, na le Tembisa. yin'wana na yin'wana a a yi ta pfuneta hi Automotive cluster; Services cluster and Light manufacturing cluster. Ti-hub leti, endzhaku ka nkharhi ti ve ti amukeriwa hi mfumo wa provhinsi leswo ti tirhisa ntsengo wo ringana 5% eka mali ya bajete ya prokhuwamente yo ringana R10biliyoni ku xava nhundzu na vutirheli eka mabindzu ya lokixi, hi lembe ra 2015.[14][15][16]

Exikarhi ka lembe ra 2011 na 2013, Mahlangu uve a sungula fambiselo ra tilayisense ta tixebini ta swa mabyalwa ku nga Gauteng Liquor Regulations on Shebeen Licences, ihi ku sungula nawu wa ta mabyalwa eGauteng ku nga Gauteng Liquor Act,2003. ehansi ka fambiselo lerintshwa ra swinawana swa mafambiselo, tiphemiti ta tixebini xivandla xa tona a ti ta tekiwa hi tilayisense, leti a ti ta humesiwa hi Gauteng Liquor Board. Swinawana swa mafambiselo a swi ri na swikongelo swo tshimbisa ku xavisiwa ka mabyalwa hi Tisonto na tiholideyi va vugandzeri, na ku tshimbisa leswaku ku nga vi na tixebini kumbe tithavheni leti nga le kusuhani na swikolo eka mpfhuka wa 500 wa timitara ku suhani na swikolo kumbe tindhawu ta vugandzeri.[17][18] Swinawana swa mafambiselo swi ve swiamukeriwa hi vanhu vo tala e tikweni, hambi leswi vanhu van'wana lava khumbekaka va nga tiamukelangiku va vula leswo swi ta tika ku fambisa timhaka hi ku landza swinawana leswi.[19] Endzhaku ka nkarhi swin'wana leswi a swi ri eka tiregulexini swi ve swi humesiwa, leswi nga humesiwa a swi katsa ku xavisiwa ka mabyalwa hi Tisonto.[20]

Mahlangu u ve a hlongola mutshamixitulu wa bodo, Prince Mofojane hi lembe ra 2012 loko swirho swa bodo, swi kwetlembetana na xiboho xa MEC leswo bodo a yi fanele yi suka eka tihofisi ta yona leti a a ti ri Bramley, en'walungu wa Joni, leswo ti ya tirhela eka tihofisi tintshwa ta Ndzawulo ya Nhluvukiso wa Ikhonomi leti a a ti ri exikarhi ka doroba ra Joni.[21][22]  Swirho swa bodo swi ve swi yisa mhaka leyi eka Supreme Court of Appeals South Africa na swona swi ve swi humelela ekhoto hi ti 27 ta Meyi 2013. Khoto yi ve yi kuma leswaku, MEC u teke xiboho hi ku va na xikongomelo xo ka xi nga lulamangi xa le tlhelo, ku tshimbisa bodo leswo yi suka eka tihofisi ta yona, ku ya eka muako lowu n'winyi wa wona ku nga ndzhawulo, nakambe, khoto yi ve yi humesa xiboho xa leswaku xiboho xa Mahlangu xa ku tshikisa swirho hinkwaswo swa bodo a xi nga ri nawini, hikokwalaho, xiboho xa MEC xi ve xi susiwa xi phaheriwela etlhelo hikuva khoto yi vule leswo MEC a a endlile nchumu lowu nga ri ku lowunene".[23]

Vurhangeri eka ndzawulo ya Nhluvukiso wa Vuako[Lulamisa | edit source]

Hi lembe ra 2014, Premiyara Nomvula Mokonyane, MEC wa swa timali Mandla Nkomfe na wa infrastrakchara ku nga Qedani Mahlangu, va ve va kumeka va nga ri na nandzu, xiboho lexi nga humesiwa hi va komiti ya palamende ya Gauteng ya privileges and ethics standing endzhaku ka loko khomixini ya vutshembeki ku (integrity commission) yi endle ndzavisiso hi vukungundzwana eka swa ntirhisomali leswi a va pumbiwa swona. Kambe Mahlangu u nyikiwe xileriso xa leswo a hakela ntsengo wa R7309 hikuva a tirhise karata ya swikweleti ya mfumo ku tixavela swilo swa yena n'winyi hi nkarhi lowu a a endzele tiko ra Istanbul, Turkey, hi lembe ra 2013.[24][25]

Vurhangeri eka ndzawulo ya Rihanyu na Nhluvuko wa Vanhu[Lulamisa | edit source]

2009 - 2010[Lulamisa | edit source]

Hi Juni wa lembe ra 2007 Ndzawulo ya ta Rihanyu, eGauteng yi endle ntwanano wa vutirheli na va khamphani ya Baoki Consortium and 3P Consultants, kasi hi ku landza ntwanano lowu, va khamphani ya 3P Consulting a yi boheka ku sungula uniti ya projeke ya vufambisi leyi vuriwaka Project Management Unit eka Ndzawulo ku sungula fambiselo leri vuriwaka Health and Information System and Electronic Health Records eka swibedlhele na tikliniki ta Gauteng. HI tii 23 ta Machi hi lembe ra 2009 ntwanano wu navisiwile kumbe ku ngeteleriwa malembe man'wana manharhu, hi MEC wa ta Rirhanyu wa nkarhi lowu, loyi a a ku ri Brian Hlongwa. Mahlangu u ve a teka xivandla xa Hlongwa tani hi MEC wa ta Rihanyu hi ti 8 Meyi hi lembe ra 2009 endzhaku ka nhlawulo wa Tiko, tani hi khabinete yo sungula ya provhinsi ya Nomvula Mokonyane.[26] Endzhaku ka ku va Mahlangu a endle nkambisiso wa tiprojeke, kasi hi ti 1 ta Julayi 2009, u ve a tsala papila a tsalela 3P Consulting, leri a ri hlamusela leswaku ndzawulo a yi khansela ku ngeteleriwa ka ntwanano. Hi ku landza afidavhiti ya Mahlangu, leswi a swi endliwa hikokwalaho ka leswaku a ku ri na swilumbeto swo tika swo matirhelo yo homboloko na ku homboloko hi ndlela leyi ntwanano wu nga endliwa hi yona, na ku ngeteleriwa ka ntwanano lowu. Ku ve na ku koxana etikhoto hi mhaka leyi exikrhi ka matlhelo mambirhi, kasi hi ti 18 ta Februwari 2010, khoto ya  South Gauteng High Court (Lamont J) yi ve humesa xiboho xa leswaku ku endliwa ka ntwanano exikarhi ka 3P COnsulting na Ndzawulo a swi endliwe hi ndlela leyinene. [27] Va Ndzawulo va endle aphili eka xiboho lexi xa khoto, na swona va feyila eka aphili ya vona, nakambe hi ti 7 ta Februwari 2011, huvonkulu ya vumbiwa ku nga Constitutional Court ryi ve yi ala leswaku ku endliwa aphili yin'wana. Hi ti 13 ta Okthoba 2011, khamphani ya 3P Consulting yi ve yi endla xikombelo xa ku koxa Ndzawulo no lava ku hakeriwa R99miliyoni,, ntsengo lowu a wu nga katsakanyi ntswalo na ti-costt. Kambe ndzawulo yi phikizane na xikoxo lexi, no yisa mhaka leyi ehubyeni. Kambe loko mhaka leyi yi nga si tshama ekhoto, khamphani ya 3P Consulting yi ve yiwa. Na swona ku kumeka leswaku xikoxo xa yona xa mali ya R99miliyoni eka Ndzhawulo a ku ri yona ntsena mpahla ya yona.  Ku likhwideyitara ti langile mukhomixinara ku endla ndzavisiso hi timhaka ta khampani, no vona loko yi  fanele ku ya emahlweni no xikoxo xa yona eka Ndzawulo, ku kuma kleyimi leyi ya xikoxo.[28][29] Hi Julayi 2014, va National Prosecuting Authority va endle xikombelo eka khotonkulu ya South Gauteng High Court ku yimisa xikoxo na kleyimi ya khamphani ya 3P Consulting and Baoki eka Ndzawulo ya ta Rihanyu, no veka leswo xikoxo lexi a a xi ri vuyelo bya matirhelo yo homboloko yo ka ya nga ri nawini, endzhaku ka leswi, ku ve ku dyiwa nhundzu ya Hlongwa laha a nga lahlekeriwa hi muti wa yena wa xiyimo xa le henhla.[30][31]

Hi ti 19 ta Meyi 2010, vana va ntsevu vo velekiwa ku nga si fika nkarhi (premature babies) lava ku nga vikiwa hi vona ku sungula va ve va lova, va dlayiwa hi richuluko (diarrhea) exibedlhele xa Charlotte Maxeke Academic eJoni. Mahlangu u ve a pfumela leswaku ku na leswi swi nga fambangiku kahle, kambe a ala leswaku vatirhi va xibedlhela va amukela nandzu waku lova ka vana. Profesa Keith Bolton, loyi a a ari nhloko ya paediatrics exibedlhele xa Rahima Moosa Hospital, u pfuneta ku endla xiviko lexi xi nga na na mahetelelo ya leswo leswi a ku ri xiyimo xo ka xi nga tolevelekangiku. Va mindyangu ya vana lava nga lova a va kumangi ndziriso eka mhaka leyi ya ku lova ka vana va vona eka ndzawulo.[32][33]

Hi Septemba 2010, Mahlangu u ve a angarhela fambiselo ra ku pfariwa ka swibedlhele swinharhu swa TB eka Provhinsi ya Gauteng, leswi ku nga Charles Hurwitz TB Hospital eSowethu, Tshepong TB Hospital eTshwane, na East Rand T Hospital e Ekurhuleni. Mahlangu sirhelelele ku pfariwa loko ku swibedlhele swinharhu swa Gauteng swa TB tani hi nchumu lowu a wu fanele ku endliwa ku hlayisa timali na ku  yisa timali leti a a ti ta hlayisiwa laha tivakaka kona ngopfu, leswi a nga te swi ta hlayisa mali ya ntsengo wo ringana R3miliyoni hi lembe.[34][35]

2014 - 2017[Lulamisa | edit source]

Ku sukela hi Januwari 2010 ku ya fika emahelweni ya lembe ra 2014/15 ra timali, ndzhawulo ya provhinsi ya ta rihanyu, yi hakele mali yo ringana ntsengo wa R544miliyoni eka ku ririsa lava nga vavikeseriwa kumbe ku lahlekeriwa eka ta rihanyu hi ku landza swiboho swa tihuvo hikuva va ta rihanyu va nga fambisanga swilo hi ndlela leyinene kumbe hi ku endla vufendze. Mahlangu u ve a larisiwa hi Premiyara Makhura ku languta fambiselo ro hambana na ku ya etikhoto hi timhaka ta hakelela lava vaviseriweke eka ta rihanyu kumbe hi vufendze bya matirhelo eka rihanyu, kasi eka tikhoto va ndzhawulo va tsandzeke eka milandzu ya 168 hi nkarhi lowu.[36] Yin'wana ya milandzu ya swa rihanyu yi katsa vagadi va le swibedlhele lava nga tlherisela endzhaku vavabyi, va nga pfumeli leswo va nghena ku kuma ku ongoriwa eka tikliniki, leswi swi nga vangela ku lova ka vanhu vambirhi hi lembe ra 2015,[37] na ku vaviseka swinene ebyongweni leswi nga vangela cerebral palsy, leswi nga karhata n'wana wa mufana laha vatirhi va xibedlhele va nga tsandzeka ku hlayisa kahle kwan'wa endzhaku ka ku velekiwa eka lembe ra 2007.[38]

Hi lembe ra 2015, Mahlangu u endle xitivisi xa lesaku ndzhawulo ya yena yi ta tshika kumbe ku khansela kontraka ya yona na va xibedlhele xa tikhampani ta le tlhelo va Life Healthcare na tifasiliti ta Life Esidimeni xo hlayisa vovabya hi nhloko, leswo a ta hlayisa mali, hikuva ndzawulo a wu hakela mali ya ntsengo wo ringana R320 hi siku eka muvabyi wun'we eLife Esidimeni. Vunyingi bya vavabyi lava a va ta yisiwa eka tifasiliti na tinhlangano ta miti leti kumaka mali eka mfumo lomu mitini to chipa. Mahlangu u ve a phikiziwa swinene eka endlelo leri hi xichava, kambe u ye emahlweni na makungu ya yena. Va vutivi bya ntokoko eka swa rihanyu, mindyangu, na vagingiriki eka swa tipolitiki (activists) va ve va tsundzuxa swinene leswo mhaka leyi a yi nga fambisiwi hi ndlela leyinene, na leswo tindhawu laha vavabyi a va yisiwa kona, ti nga ka ti nga koti ku hlayisa vavabyi lava vo vabya hi nhloko ku fana na le Life Esidimeni, kambe Mahlangu a nga lavangi ku yingela nakatsongo leswi a va swi vula. hi vavabyi.[39] Hi ti 13 ta Septembere 2016, eka manyala lama ya nga vuriwa no thyiwa  Life Healthcare Esidimeni Scandal, Mahlangu u ve a paluxa loko a vutisiwa xivutiso hi Jack Bloom, leswaku vavabyi vo vabya hi nhloko vo ringana nhlayo ya 36 lava va nga susiwa Life Healthcare Esidimeni va lovile hi nkarhi lowu a va ri ka minhlangano ya ti-NGO.[40] Leswi swi endle leswo Holobye wa ta Rihanyu  Aaron Motsoaledi a kombela ombudsman wa ta rihanyu ku nga Professor Malegapuru W Makgoba ku endla ndzavisiso wa vuenti hi ku lova ka vavabyi endzhaku ka loko Mahlangu a nyikete nhlamulo leyi.[41] Xiviko xa ndzavisiso lowu wu nga komberiwa hi Holobye ya ta Rihanyu, xi ve xi humesiwa hi ti 1 Februwari 2017, endzhaku ka loko Mahlangu a hlwerise ku humesiwa ka xiviko lexi hikuva a vula leswo a ha lava ku kambela tidokumende hi mhaka leyi.[42] Xiviko xi ve xi kombisa leswaku ku love vavabyi vo tlula nhlayo ya 36, na swona xi tlhela xi hlamusela leswaku Mahlangu u fanele ku susiwa eka xiyimo xa ku va MEC wa ta rihanyu.

Mahlangu u ve a tshika ku va MEC wa ta Rihanyu hi ndzhenga endzhaku ka loko Ombud wa ta Rihanyu a humesile xiviko, na swona Primiyara Makhura u endla xitiviso xa leswo a a ta veka Xandla xa Holobye wa ta Rihanyu (Deputy Minister), ku nga Gwen Ramokgopa tani hi MEC wa ta rihanyu, kasi hi nkarhi lowu a nga si ku vekiwaka, loyi a a ta va mukhomeri eka xiyimo lexi a ku ta va MEC wa nhluvuko wa vanhu eGauteng ku nga Nandi Mayathula-Khoza hi nkarhi lowu wa xinkadyana.[43]

Ndzavisiso wa vuenti (inquiry) hi ku lova ka vavabyi wu ve wu sungula wu byeriwa leswakua Mahlangu a a tiyimiserile ku nyiketa vumbhoni kambe a a nga kumeki hi nkarhi wolowo hikuva a a ri ku tsaleni ka swikambelo eLondon School of Economics. Va London School of Economics va ve va hlamusela ka ndzhaku leswo a ku nga ri ntiyiiso mhaka ya leswo Mahlangu a a ri ku tsaleni ka swikambelo na vona.[44]

Vutomi bya yena xiviri[Lulamisa | edit source]

Qedani Mahlangu a nga tekiwangi, na swona u na n'wana wun'we, vito ra yena ku nga Nkululeko Chris Skhosana loyi a nga velekiwa hi lembe ra 1996.

Mintshaho[Lulamisa | edit source]

  1. 1.0 1.1 1.2 "Qedani Mahlangu - e-Government & ICT Summit 2015". www.e-govsummit.gauteng.gov.za (in en-gb). Archived from the original on 2017-03-12. Retrieved 2017-03-10. 
  2. 2.0 2.1 2.2 "GAUTENG ONLINE - Your Government - at the click of a button". www.gautengonline.gov.za. Archived from the original on 2017-02-16. Retrieved 2017-02-16. 
  3. "Who Is Qedani Mahlangu, The Gauteng MEC Who Resigned Over The Life Esidimeni Scandal?". Huffington Post South Africa. Archived from the original on 2017-02-16. Retrieved 2017-02-16. 
  4. Makgoba, Malegapuru. "NO GUNS: 143+ SILENT DEATHS AND STILL COUNTING". www.ohsc.org.za. HEALTH OMBUD - The Office of Health Standards Compliance (OHSC). Retrieved 16 February 2017. 
  5. "How The Hell Did 94 Psychiatric Patients Die? The Life Esidimeni Deaths Explained.". Huffington Post South Africa. Archived from the original on 2017-02-17. Retrieved 2017-02-16. 
  6. "Annual Report 2009-2010". www.health.gpg.gov.za. Gauteng Department of Health. Archived from the original on 16 February 2017. Retrieved 16 February 2017. 
  7. "Annual Report 2015-2016". www.health.gpg.gov.za. Gauteng Department of Health. Archived from the original on 16 February 2017. Retrieved 16 February 2017. 
  8. "Newsmaker: From hero to zero". News24. Archived from the original on 2017-04-25. Retrieved 2017-04-24. 
  9. 9.0 9.1 "New Health MECs". Health-e. 2009-05-13. Retrieved 2017-03-24. 
  10. "Dorothy Mahlangu". People's Assembly. Retrieved 2017-03-24. 
  11. "Cut services to municipalities: Gauteng MEC | IOL". Retrieved 2017-03-24. 
  12. Burbidge, Matthew. "What is Ekurhuleni council hiding?". The M&G Online (in English). Retrieved 2017-03-24. 
  13. Basson, Yolandi Groenewald, Adriaan. "Massive Ekurhuleni land probe". The M&G Online (in English). Retrieved 2017-03-24. 
  14. "Statement by Gauteng MEC of Economic Development Qedani Mahlangu elaborating on key government programmes announced by the Premier in her speech | South African Government". www.gov.za (in English). Retrieved 2017-03-26. 
  15. Advertorial. "Radical township transformation". The M&G Online (in English). Retrieved 2017-03-26. 
  16. "Media Releases". www.blueiq.co.za (in en-gb). Archived from the original on 2017-03-26. Retrieved 2017-03-26. 
  17. "Shebeen Licences". News24. Archived from the original on 2017-03-27. Retrieved 2017-03-26. 
  18. "Gauteng liquor licences to be reviewed". Fin24. Retrieved 2017-03-26. 
  19. Holmes, Thalia. "It's time for shebeens to sober up". The M&G Online (in English). Retrieved 2017-03-26. 
  20. Jamal, Penwell Dlamini and Shenaaz. "Last round at boozers near schools and churches". Times LIVE. Retrieved 2017-03-26. 
  21. Molele, Charles. "Qedani Mahlangu's actions come back to haunt her". The M&G Online (in English). Retrieved 2017-03-26. 
  22. Molele, Charles. "Gaming board defies MEC". The M&G Online (in English). Retrieved 2017-03-26. 
  23. "Gauteng Gambling Board and Another v MEC for Economic Development, Gauteng Provincial Government (620/2012) [2013] ZASCA 67; 2013 (5) SA 24 (SCA); [2013] 3 All SA 370 (SCA) (27 May 2013)". www.saflii.org. Retrieved 2017-03-26. 
  24. Rapetswane, Phetane. "Gauteng MECs cleared of fraud". Times LIVE. Retrieved 2017-03-27. 
  25. Sapa. "Mokonyane must answer for alleged abuse of state credit cards: DA". Times LIVE. Retrieved 2017-03-27. 
  26. "City of Johannesburg - Mokonyane sticks to gender promise". www.joburg.org.za (in en-gb). Archived from the original on 2017-04-14. Retrieved 2017-04-13. 
  27. Basson, Adriaan. "Gauteng fights on against expensive tender". The M&G Online (in English). Retrieved 2017-04-13. 
  28. "Roering NO and Another v Mahlangu and Others (581/2015) [2016] ZASCA 79; [2016] 3 All SA 466 (SCA); 2016 (5) SA 455 (SCA) (30 May 2016)". www.saflii.org. Retrieved 2017-04-13. 
  29. "MEDIA SUMMARY – JUDGMENT DELIVERED IN THE SUPREME COURT OF APPEAL: Roering and Another NNO v Qedani Mahlangu". The Registrar, Supreme Court of Appeal. 29 May 2016. Archived from the original on 13 April 2017. Retrieved 13 April 2017. 
  30. "Former Gauteng MEC for Health implicated in "massive corruption"". Health-e. 2015-01-26. Retrieved 2017-04-13. 
  31. Bailley, Candice (27 July 2014). "Hlongwa's 1.4bn "Corruption Ring"". Sunday Independent. Retrieved 13 April 2017. 
  32. Reporter, Staff. "Investigation after five babies die at Jo'burg hospital". The M&G Online (in English). Retrieved 2017-04-13. 
  33. Grobler, Fienie. "'No negligence' in baby deaths, says report". The M&G Online (in English). Retrieved 2017-04-13. 
  34. "TB hospitals closed in Gauteng". News24. Archived from the original on 2017-04-25. Retrieved 2017-04-24. 
  35. "Three TB hospitals shut down | SA News". www.sanews.gov.za (in English). Retrieved 2017-04-24. 
  36. "Gauteng health dept pays out R544m in negligence cases". News24. Archived from the original on 2017-04-25. Retrieved 2017-04-24. 
  37. "Mahlangu cracks whip after kids’ deaths". News24. Retrieved 2017-04-24. 
  38. "Gauteng Health MEC admits liability for baby's brain damage". Health24. Retrieved 2017-04-24. 
  39. "Report into the circumstances surrounding the deaths of mentally ill patients: Gauteng Province". 
  40. Digital, TMG. "36 transferred psychiatric patients have died in Gauteng". Times LIVE. Retrieved 2017-04-24. 
  41. Wire, News24. "Health minister wants probe into deaths of 36 psychiatric patients". The M&G Online (in English). Retrieved 2017-04-24. 
  42. "Report into death of mentally ill patients to be released". News24. Archived from the original on 2017-04-25. Retrieved 2017-04-24. 
  43. "Gauteng Health MEC Qedani Mahlangu resigns". News24. Archived from the original on 2017-04-25. Retrieved 2017-04-24. 
  44. Gonzalez, Laura Lopez. "#LifeEsidimeni: Mahlangu’s alleged school confirms no exams scheduled". Bhekisisa (in English). Retrieved 2017-10-26.